Näitus "Miranda - mustlaste holokaust"

Saksa saatkonna asejuht Reinhard Wiemeri tervitussõnad näituse avamisel 11. mail 2017

Romade ajalugu II maailmasõjas on üks traagilisemaid ja samas teatakse sellest ka kõige vähem.

Euroopa romad kuuluvad kõige tõrjutumate ja rõhutumate etniliste gruppide hulka Euroopa ajaloos. Alates sellest ajast, kui nad jõudsid sadu aastaid tagasi Euroopa mandrile, on nad jäänud võõrasteks – parimal sallitud, halvimal juhul tagakiusatud ja tapetud.

Saksa okupatsioon oli II maailmasõja ajal pea kogu Euroopas kõige hullem asi, mis võis juhtuda. Kus iganes Saksa armee viibis, said romad vangistatud, küüditatud ja lõpuks mõrvatud. Juudid ja mustlased olid need, kes pidid maamunalt kaduma.

Pärast II maailmasõda oli haavade paranemise ja taastumise protsess väga aeglane. Paljudes riikides ei tunnistatud romasid kui natsliku tagakiusamise ohvreid, seda ka Saksamaal. Paljudes paikades diskrimineeriti romasid jätkuvalt ning nad olid tagakiusamise ohvrid. Katsed neid vägisi assimileerida kukkusid sotsialistlikes riikides haledalt läbi. Nende sotsiaalne seis halvenes.

Alles viimase kahe aastakümne jooksul on romade saatus äratanud avalikkuse tähelepanu  ja vallandanud poliitilist mõju. Saksamaal tunnistati neid natsistliku tagakiusamise ohvritena ning nad said hüvitist. Ning roma ohvrite mälestuseks püstitati monument Riigipäevahoone kõrvale Berliinis.

Täna on romad kontinendi vaeseim etniline rühm. Nende sotsiaalne olukord püsib kohutav, eriti Ida-Euroopas. Nad kannatavad jätkuvalt vägivalla ja diskrimineerimise all. Tänane näitus on väga oluline. See räägib nende lugu ning suunab meie tähelepanu inimestele, kes hoolimata oma miljonite suurusest kogukonnast omavad väga piiratud juurdepääsu Euroopa lubadustele – turvalisuse, heaolu, võimaluste juurde. Ja kes peavad endiselt oma koha eest ajaloos ja ühiskonnas võitlema.

Näituse lisainfo Facebookis