Saksa diplomaatilise esinduse ajalugu

19. novembril 1918 avaldas "Saksa Riigi Baltimaade peavolinik", sotsiaaldemokraat August Winnig (1878-1956) de facto tunnustust Konstantin Pätsi juhitud Eesti valitsusele. Juba 24. novembril läks teele "Saksa rahvavalitsuse" telegramm Eesti valitsusele, milles teatati Reichskommissar Winnig'i nimetamisest "erakorraliseks saadikuks Läti ja Eesti valitsuse juures". Winnig resideerus lühikest aega Riias, seejärel alates 1919. a. jaanuarist Königsbergis, olles Saksa Reichskommissarina Ida- ja Lääne-Preisimaal ühtlasi edasi Saksa saadikuks nii Läti kui ka Eesti valitsuse juures. 13. augustil nimetati Saksa välisministeeriumi volitatud esindajaks Eestis ja Lätis Königsbergis resideeruv Ago Freiherr von Maltzan.

Winnigi ja Maltzani ametiajal (11. detsembrist 1918 kuni novembrini 1919) oli Saksa saadiku esindajaks Eesti valitsuse juures teenistuskohaga Tallinnas/Revalis Hauptmann Max Vogl, kes oli varem tegev Balti sõjaväeadministratsioonis. Tema järglasena saabus Tallinna Saksa välisministeeriumi esindajana Fritz Henkel. 25. detsembril 1919 nimetati ta siinse Saksa esinduse juhiks asekonsuli ametiastmes. Avalikkuses nimetas ta ennast Saksa ajutiseks asjuriks Eestis. Pärast Eesti de jure tunnustamist Saksamaa poolt lähetati tema järglaseks Werner Otto von Hentig. Ta saabus Tallinna 13. juunil 1921 ja esitas oma volikirja 9. juulil. Oma abikaasa Natalie von Kügelgeniga, kes pärines baltisaksa aadlisuguvõsast, tutvus ta siin oma ametiajal.

1923. aastal nimetati Saksa Riigi diplomaatiline esindus Tallinnas ümber saatkonnaks saksakeelse ametliku tähistusega Die Gesandtschaft des Deutschen Reiches in Reval. 11. juunil 1923 hakkas saatkonda "erakorralise saadiku ja täievolilise ministrina" juhtima Bruno Wedding, kes esitas vastava volikirja 14. juulil 1924. Lisaks saadikule töötasid saatkonnas veel üks kõrgem ametnik ja saatkonna kantsler ning mõned teenistujad: sekretärid, registraator, virgatsid, portjee ja majahooldaja.

Weddingi järeltulijana oli Tallinnas vaid lühikest aega ametis Hans Ludwig Moraht, seejärel juhtis Saksa saatkonda aastail 1925 kuni 1928 Wolfgang Frank. 19. juulil 1928 esitas saadikuvolikirja juba Erich Schroetter. Ajaleht "Waba Maa" andis tollal vägagi heasoovlikus toonis ülevaate sel puhul toimunud traditsioonilisest seltskondlikust vastuvõtust. Saatkonda nimetatakse väga külalislahkeks esinduseks, kus valitsevat alati sundimatu atmosfäär ja kust lahkutakse "alati parimas meeleolus".

1932. aasta 27. juulil nimetati saadikuks Otto Reinebek. Viimaseks Saksa saadikuks Tallinnas oli Hans Frohwein. Ta saabus siia 4. märtsil 1936, andis oma volikirja üle 9. märtsil 1936 ja juhtis saatkonda kuni selle sulgemiseni 1940. aasta augustis.

Saksamaa diplomaatiline esindus tegutses kogu oma olemasolu vältel Toom-Kuninga tänaval nr. 11 (Königstalerstraße 11) asetsevas hoones Prantsuse saatkonna naabruses vaikses ja rahulikus linnaosas. See "tugev kivihoone" oli ehitatud 1890, seal asusid nii saatkonna kantselei (s.t. tööruumid) kui ka residents (s.t. saadiku elu- ja vastuvõturuumid).

1939. aasta 23. augusti Hitler-Stalini pakt, Eestis tuntud Molotov-Ribbentropi paktina, tegi vägivaldse lõpu Eesti suveräänsusele ja põhjustas ka Saksa saatkonna sulgemise. Ajaloo vaikseks tunnistajaks olnud saatkonnahoonest jäi 1942. aastal järele vaid põlenud ahervare.

Vahetult peale Eesti riikliku iseseisvuse taastamist 20. augustil 1991 otsustas Saksamaa Liitvabariigi valitsus Eesti, Läti ja Leedu välisministrite 28. augustil 1991 Bonni tehtud kiirvisiidi ajal taastada diplomaatilised suhted Balti riikidega. Juba 2. septembril 1991 esitas Tallinnas oma volikirja Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Henning von Wistinghausen.

Sellest päevast alates resideerub Eestis taas alaliselt Saksamaa diplomaatiline esindaja. Järgmised suursaadikud Bernd Mützelburg (1995-1999),  dr. Gerhard Enver Schrömbgens (1999-2002), Jürgen Dröge (2002-2005), Julius Bobinger (2005-2009), dr. Martin Hanz (2009-2011) ja Christian Matthias Schlaga jätkasid edukalt Saksa-Eesti suhete arendamist, mis on kinnistatud mitmete riikidevaheliste lepingutega. Praegune suursaadik Christoph Eichhorn asus diplomaatilise esinduse juhi kohale septembris 2015.

Praeguse suursaatkonna uus kantselei ehitati samale krundile kus endinegi saatkond, "Die Gesandtschaft des Deutschen Reiches in Reval". Eesti valitsuse korraldusega 1. juulist 1993 tagastati see Saksa riigi poolt ostetud krunt Saksamaa Liitvabariigi omandisse. Nüüd asub siin "Die Botschaft der Bundesrepublik Deutschland in Tallinn".

Saksa diplomaatilise esinduse ajalugu

Saksa saatkonna kantselei

„Im freien Estland“ eesti keeles

2004. aastal ilmus Saksamaal esimese Saksa suursaadiku Henning von Wistinghauseni mälestusteraamat tema 1991.-1995. aastani Eestis veedetud ajast. 2008 ilmus raamat ka eesti keeles..