Saksa välispoliitika põhisuunad

Peale Ühinenenud Rahvaste Organisatsiooni täisliikmeks saamist 1973. aastal juhindub Saksamaa oma välispoliitikas ÜRO hartas kirja pandud eesmärkidest ja väärtustest, milleks on rahu, inimõigused, vabadus, õiglus ja areng. Seejuures on Saksamaa jaoks erilise tähtsusega inimõiguste kaitse kui rahu, demokraatia ja arengu eeldus. Saksa välispoliitika üheks oluliseks tegevussuunaks on ka looduskatastoofide, epideemiate, sõjaliste konfliktide ning siseriiklike rahutuste käigus kannatanud inimeste abistamine. Kriiside ennetamine, kriisitagajärgede likvideerimine ning rahu kindlustamine on teemad, mis on tänapäeva globaliseeruvas maailmas erilise tähendusega. Vastutustundlik ja aktiivne tegutsemine rahu ja vabaduse eest nõuab täna rohkem kui kunagi varem kõigi rahvusvaheliste institutsioonide usalduslikku koostööd ja kõigi osapoolte huvida õiglast tasakaalustamist. Saksamaa valitud efektiivse multilateraalse koostöö tee rajaneb suujuures tihedal ühistegutsemisel selliste partneritega nagu ÜRO, Euroopa Liit, G8 ja ka OSCE.

Põhjalikumat informatsiooni teema kohta leiate siit:

Europaeische Union

Saksamaa Euroopa-poliitika

Schumanni plaan luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (1950) viis peale aastasadu kestnud veriseid naabritevahelisi konflikte riikide ja nende ühishuvide integratsiooni kaudu natsionalismist ülesaamisele ning kindlustas enneolematu rahu, heaolu ja stabiilsuse perioodi. Euroopa integratsiooni lõpuleviimine on ja jääb seepärast Saksa välispoliitika üheks prioriteediks.