Liidukantsler Angela Merkeli kõne 25. augustil 2016 Tallinnas

e-Residency Suurenda pilti e-Residency (© Presse- und Informationsamt der Bundesregierung )

Liidukantsler Angela Merkeli kõne 25. augustil 2016 Tallinnas

Austatud härra peaminister, hea Taavi Rõivas,

head kolleegid valitsusest,

mu daamid ja härrad,

Ma tänan teid südamest lahke ja sõbraliku vastuvõtu eest teie maal, mille kohta saab öelda, et siin hoolitsetakse ühtaegu nii traditsioonide kui ka edasimineku eest.

Kui me jalutasime eile läbi vanalinna, mis kuulub UNESCO maailmakultuuri pärandite hulka, võis tunnetada vana ja auväärse hansametropoli imelist atmosfääri. On tunda, et Tallinn on traditsiooniderikas ja ajalooteadlik, samas moodne ning edasipürgiv linn. Eesti valitsuse showroom’is sain ma ülevaate ainult väiksest osast sellest, millega siin igapäevaselt tegeletakse.

See tuleneb sellest, et Eesti tundis väga varakult enda jaoks ära digitaliseerimise võimalused ja võib õigustatult öelda, et Eesti on üks innovaatilisemaid riike maailmas. Seda just sellepärast, et digitaalsed võimalused mitte ainult ei ole põhimõtteliselt igapäevases elus olemas, vaid nad levivad laialdaselt ühiskonnas ning kuuluvad igapäevaste toimingute juurde. E-valitsus, e-kool või e-hääletus – need on siin iseenesestmõistetavad toimingud, mille jaoks me mujal maailmas alles nüüd hakkame eeldusi looma.

Ütlen täiesti avameelselt: Saksamaa vaatab suure huviga siinsele juba olemasolevale situatsioonile. See oli ka põhjus, miks me teie peaministri – sinu, hea Taavi – liiduvalitsuse kinnisele istungile kutsusime. Algselt planeeritud üks tund möödus kiirelt. Esitati väga palju küsimusi ja ma loodan, et nendele järgnevad ka teod.

Nagu ma juba ütlesin, olime me just niinimetatud e-Eesti presentatsioonil. See kinnitas mulle veel kord, milline innovaatiline jõud selles peitub. Digitaalse tehnoloogia järjekindel kasutamine hoiab kokku aega ja raha ning soodustab majanduskasvu. Euroopa Liidus räägime me nii tihti majanduskasvust. Siin on võimalik täiesti praktiliselt näha, kuidas see kõik on teostatav.

Nüüd avastas ka Eesti enda jaoks teema „Tööstus 4.0“ ehk asjade interneti. Koos Eesti partneritega panustab ka Saksa saatkond veelgi tõhusamasse koostöösse. Selle eest südamlik tänu suursaadikule. Endiselt väga kõrge üle 20%-se tööstusliku väärtusloomega tööstusmaa Saksamaa ja digitaalvaldkonna teerajaja Eesti võiksid ja võivad koos palju ära teha.

On huvitav märkida, et Eesti tundis laialdase kasutamise läbi väga varakult ära need ohud, mis infotehnoloogial põhinev ühiskond endaga kaasa toob. See kattub diskussioonidega, mida peetakse Saksamaal seoses digitaalse väärtusloomega tööstusvaldkonnas. Teema turvalisus on siinkohal väga kõrge tähendusega. Vastavad lahendused ka leitakse.

Seega ei ole juhus, et aastast 2008 on Eestis NATO Küberkaitsekoostöö Keskus. Selle külastamine eile valmistas mulle erilist heameelt.

Riigijuhtidena kinnitasime me NATO tippkohtumisel Varssavis, et ohtusid meie IT-süsteemidele ja kogu infrastruktuurile tuleb väga tõsiselt võtta. Ma tahan täna veel kord tsiteerida NATO ühisotsust, et „meie rahvad virtuaalses ruumis ennast sama hästi kaitsta suudavad kui õhus, maal ja merel“. See on kõrge nõudmine, aga me tahame seda täita.

See näitab veel kord, kuidas me igas ohtlikus situatsioonis tugevasti kokku hoiame. See otsustav signaal läbis ka Varssavi tippkohtumist. See oli solidaarsuse tunnustamine just sellisel kujul, nagu see on NATO-leppe viiendas peatükis kirja pandud. Just Eestile tema kaitsmata geograafilise asukohaga on see väga tähtis märk kindlustundeks, et alliansipartnerid ei lase end ka rasketel aegadel lõhestada.

Saksamaa annab olulise panuse Balti riikide seljataguse kindlustamiseks. Saksa sõjavägi võtab just praegu neljaks kuuks üle Balti riikide õhuruumi turvamise. Me seisame ka edaspidi üheskoos oma partneritega Eesti julgeoleku eest. Mulle isiklikult on selline solidaarsuse avaldus väga tähtis.

Ma tean, et minu visiit kattub teie maa ühe väga tähtsa juubeliga. Neil päevil meenutab Eesti oma suurt ajaloolist edu vabaduse ja taasiseseisvuse saavutamisel 25 aastat tagasi. Ka meie rõõmustasime 25 tagasi koos teiega. Kaks aastat varem oli inimestel Ida-Saksamaal õnnestunud tunda, mis on  vabadus. Mina olen ju üks nendest, kes tol ajal täiesti uued elamisvõimalused said. Samamoodi oli see inimeste jaoks ka siin Eestis.

Laulev revolutsioon – nagu seda nimetati ja nimetatakse – sümboliseerib Balti maade inimeste vankumatut vabaduseiha ja suurt vaprust. See seostub muljetavaldavate piltidega. 23. augusti 1989 pikk inimkett oli üks sellistest mälestusväärsetest hetkedest. Eestlased, lätlased ja leedulased läksid tookord tänavatele, võtsid üksteisel kätest kinni ja moodustasid sellisel viisil lootuse ja vabaduseigatsuse keti otse läbi kogu Baltikumi. See sündmus läks „Balti tee“ nime all ajalukku. Signaal iseseisvuse poole pürgimisele oli tähelepanuväärne. See talletatakse ka ajalooraamatutesse.

Selle sündmuse kuupäev ei olnud juhuslikult valitud. 23. august 1989 oli Molotov-Ribbendropi pakti 50. aastapäev. Üks pakti salajastest lisaprotokollidest nägi ette, et suured osad Balti territooriumist liidetakse Nõukogude Liidu külge. Et see ajaloo peatükk lõppes alles 1991 Balti riikide taasiseseisvuse väljakuulutamisega, on Saksamaa jaoks muidugi hoiatus – nii tema poliitikale tulevikus kui ka tagasivaatavalt sellele, mida kohutavat on minevikus korda saadetud.

Saksamaa taastas diplomaatilised suhted Eestiga kaheksa päevaga. Peab ütlema, et välisministeerium ja liiduvalitsus tegutsesid üsna operatiivselt. Sellega ei saanud me muidugi olematuks teha seda ebaõiglust, mis teie maa oli pidanud Saksa poolt kogema. Aga kiire diplomaatiliste suhete taastamine oli muidugi märk sellest, et me tahame olla head partnerid.

Nii oleme me üksteist 25 aastat vastastikku toetanud. Saksamaa on Eestit abistanud tema teel, mis toetub ajaloo kogemustele, õppides eriti 20. sajandi julmadest peatükkidest, kus räägitakse lõpmatult  paljudest kannatustest, mida Saksamaa põhjustas ka inimestele Baltikumis.

Nüüd kuulume me juba ammu ühiselt Euroopa ja transatlantilisse perekonda. Me hoiame kokku nagu ühes heas perekonnas kunagi. See kehtib nii headel kui ka rasketel aegadel.

Ma usun, et keegi ei saa väita, nagu oleks praegune olukord Euroopas lihtne ja kerge. Me kogeme oma kodulävel arenguid, mida me veel mõni aeg tagasi endale ei osanud ettegi kujutada. Mina igatahes ei osanud ette kujutada, et Venemaa rahvusvahelist õigust nii rängalt eirab ja Krimmi annekteerib. Kes oleks osanud sellega arvestada, et separatistid Moskva toetusel Ukraina idaosa sel kombel destabiliseerivad.

Koos põgenikega, kes otsivad siin meie juures Euroopas kaitset, nihkuvad lähemale ka kriisid, mille eest nad Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast põgenevad. Jubedad terrorirünnakud, nagu me neid mõnes liikmesriigis oleme kogenud, sihivad meie vaba ühiskonna südamesse, meie viisile elada.

Samal ajal leiab aset globaalne jõudude mõõtmine. Ülespürgivad majandusriigid näitavad, milline potentsiaal neis peitub.

Kõik see esitab meile Euroopas suured väljakutsed. Me peame otsustavalt ja ühiselt tegutsema. Me peame Euroopas õlg õla kõrval nende väljakutsetega toime tulema.

Seetõttu oleme Taaviga ühisel arvamusel, et Briti referendumi tulemus on väga kahetsusväärne. See on löök Euroopa arengule,  Euroopa integratsiooni pikaajalisele eduloole. Me peame muidugi seda tulemust austama, aga me peame ka küsima, mis tähendab see ülejäänud 27 riigi jaoks. Kas me oleme küllalt tugevad, et teha samm edukama, parema Euroopa suunas?

Ma olen veendunud, et meil õnnestub Suurbritannia otsusega toime tulla. Aga selleks me peame kõvasti tööd tegema. Ma alustasime niinimetatud analüüsiprotsessi, see tähendab järelemõtlemisprotsessi, et selgusele jõuda, kuhu me ennekõike peame edasi arenema. Kus takistavad kehtivad määrused meid olemast edukad?

Me kohtume 27 liikmesriigiga septembri keskel Bratislavas, kuid mitte veel selleks, et võtta vastu konkreetseid otsuseid, vaid et määratleda teemad, millega peaksime edasiliikumiseks tegelema. Kuna töötuse määr on kõrge, siis ei vasta me hetkel sellele, mida riigi- ja valitsusjuhid 2000. aastal ütlesid: Euroopa  peab olema kõige dünaamilisem, edukam ja teadmistele toetuv kontinent maailmas. Siin on meil küllalt arenguruumi. Selles vaimus peaksime ka üksteisele andma järelemõtlemisaega.

See on täiesti loomulik. Ka perekonnad vajavad aeg-ajalt hetki, mil mõeldakse: Kuidas saaksime üheskoos midagi ära teha? Kuidas me saaksime teha paremini? Ma loodan, et Euroopa leiab selle julguse, teotahte ning meeskonnavaimu, et igati edukas olla.

Eesti näitab head eeskuju. Seoses  Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidust nõustus Eesti võtma üle Euroopa Liidu eesistumise 2017. aasta teisel poolaastal. See on pool aastat planeeritust varem. Eesti tõestab sellega oma paindlikkust – mis on niikuinii olnud Eesti tugev külg – aga ka sügavat euroopalikku veendumust.

Eesti rakendab paljuski seda, mis on 21. sajandil edu aluseks: Eesti töötab välja innovatiivseid lahendusi ning on teistele riikidele oma digivaldkonna kogemustega heaks eeskujuks. Samal ajal seisab ta liberaalsete väärtuste eest ning teadvustab endale, mida Euroopa Liit ja transatlantiline ühendus meile kõigile tähendab.

Need on tugevad ja ühendavad elemendid. Seetõttu oleme meeleldi valmis, kui vaid on soovi, aitama Eestit Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistamisel. Me peame nüüd vaatama – ma ise jälgin samuti seda, kui olen tagasi Saksamaal – et see, mida meie saatkond siin edasi arendab, nimelt koostööd asjade interneti, tööstus 4.0 ning Eesti digitaalsete oskuste vallas, ka konkreetse väljenduse leiaks. 

Nii innustan ma Saksa ettevõtteid rohkem Eestile keskenduma. Samas julgustan ka oma kolleege nii administratsioonis kui ka ministeeriumides külastama kord e-Estonia showroom’i ning sellega veel põhjalikumalt tutvuma, kui mul see praegu võimalik oli. Vaatasin ja mõtlesin, kuidas meie saaksime hakata kaasaegseid digitaalseid võimalusi sammhaaval sama hästi kasutama, nagu teeb Eesti seda juba täna. Selle peale võib isegi pisut kadedaks muutuda.

Suur tänu, et võin täna siin olla koos teiega.

E-Estonia Showroom Suurenda pilti (© Riigikantselei)

Pressikonverents Suurenda pilti (© Riigikantselei)

Liidukantsleri kõne

Riigikantselei