Väljavõte raamatu eessõnast

...

Selles raamatus kirjeldatud aastatel pani Eesti järjekindla sise-, majandus- ja välispoliitikaga aluse moodsale, turumajandusel põhinevale demokraatlikule õigusriigile ning oma koha taastamisele maailma riikide peres. Endise Nõukogude liiduvabariigi edukas ümbersünd toimus vaatamata lääne tugevale toetusele tingimustes, mis olid kõike muud kui kerged. Mõju avaldasid Eesti enda ressursside nappus, suur vene vähemus, kelle lõimimine on pikaajaline protsess, samuti keerulised suhted suure idanaabriga, kes lõpetas oma väeüksuste Eestist väljaviimise alles 31. augustil 1994. Eesti ühiskonnale oli muutuste hind kõrge. Kuid nende tulemusena on Eesti nüüdseks vastu võetud Euroopa Liitu ja NATO-sse.

Minu mälestustes käsitletud aastail elustusid ka Saksa-Eesti vanad sidemed. Saksamaa Liitvabariigi valitsus oli kogu aeg teadlik oma ajaloolisest kohustusest Balti riikide ees, tunnistades 1939. aastal sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktist tulenevat Saksamaa kaasvastutust Baltikumi annekteerimise eest. Saksamaa püüdis seda kohustust täita "Balti riikide rahvusvahelise advokaadina" ning aitas alates 1991. aastast järjekindlalt tasandada nii Eesti kui ka Läti ja Leedu teed Euroopa Liitu. Samal ajal toodi neil aastail uuesti esile Eesti ajaloos sügavalt kinnistunud Eesti-Saksa ühine kultuuripärand, mille mäletamist nõukogude ajal teadlikult tõrjuti. Kuuludes ise baltisaksa perekonda, kes oli olnud sajandeid seotud Eestimaaga, pöörasin Saksa-Eesti suhete sellele aspektile erilist tähelepanu.

                                                  *

Seadsin endale ülesandeks kirjeldada sündmusi võimalikult sellisena, nagu olin neid täheldanud toimumise ajal. Selleks olid mul kasutada oma päevaraamatu ülestähendused. Ühe targa mehe nõuandel alustasin mälestuste kirjapanekut otsekohe pärast Eestist lahkumist, kui kõik oli veel värskelt meeles. Nõnda võttis kirjatöö hulga aastaid ning kirjutajat parajasti kirjeldatavatest sündmustest lahutav ajavahemik püsis enam-vähem muutumatuna. Hiljem pole tekstis olulisi muudatusi tehtud. Põhimõtteliselt räägin vaid asjust, mille pealtnägijaks olen ise olnud ja mida ise tähele pannud. Et tegemist ei ole teadusliku uurimuse, vaid subjektiisete mälestustega, mis küll püüavad olla võimalikult täpsed, siis pole siin ka koht vahepeal ilmunud teiste sama perioodi käsitluste allikakriitiliseks hindamiseks. Sellepärast on ka viiteid vähe - vaid seal, kus tõesti hädapärast vaja.

                                                *

Mälestuste kirjutamisel olid autorile toeks Jaan Kross Eestist ja Berndt von Staden Saksamaalt. Avaldan neile siinkohal tänu nende alati väärt nõu eest.

Vabahärra Armin von Ungern-Sternbergi tänan rohkete kasulike märkuste eest, mida on arvestatud teksti lõppversioonis.

Berliin-Tallinn, 2004. aasta mai                              

Henning von Wistinghausen

Väljavõte raamatu eessõnast