Saksa keel Eestis

Heiko F. Marten (Tallinna ülikooli külalislektor), Maris Saagpakk (Tallinna ülikooli saksa kultuuriloo dotsent)

Äsja oma kohale tagasi valitud Angela Merkel ja Saksamaa Liitvabariik on saamaks aina tugevamaks jõuks Euroopa Liidus. Saksamaa majanduspotentsiaal ja rahvaarv annavad sellele riigile erilise kaalu, saksa majanduse tervis puudutab teravalt ka kõiki teisi Euroopa riike, sealhulgas Eestit. Ometi on selle maa keele õppimine teinult viimastel aastatel Eestis tugevat vähikäiku, ehkki eesti inimeste tööelus on võõrkeelte valdamine ju jätkuvalt väga olulisel kohal. Kui 1993. aastal õppis saksa keelt Eesti koolides veel 39 000 õpilast, siis 2012/13 õppeaastaks oli neid alles 15 780. Tuleb muidugi arvestada, et samal ajal on tugevalt vähenenud ka õpilaste koguarv, aga langenud on ka saksa keele õppijate protsent õpilaste koguarvust. Kui 20 aastat tagasi oli see 18,7%, siis nüüd on see langenud 11,7%-le. Seega ei tundu ei Saksamaa positisioon majanduses ja poliitikas, ega ka meie kultuuri ajalooline seotus saksa kultuuriruumiga olevat kuigi veenvaiks argumentideks saksa keele õppimise kasuks otsustamisel.

Et uurida, missugused asjaolud mängivad rolli saksa keele õppimise poolt või vastu otsustamisel, korraldati aastail 2011/2012 kolmes Balti riigis mahukas uuring. Küsitluse keskmes oli Eesti, Läti ja Leedu inimeste suhtumine saksa keelde ja Saksamaasse ja selle riigiga seonduvad stereotüübid. Uuringu koostajaiks ja läbiviijaiks olid kolmes Balti riigis töötavad lektorid Saksamaalt, Tallinnas töötab selle uuringuga Berliinist päris lingvist ja keelepoliitika ekspert Heiko F. Marten.

Huvitavaks tulemuseks tuleb pidada Eesti vastajate kindlat veendumust, et ehkki inglise, vene ja eesti keel on Eestis olulisimad keeled nii argi- kui ka tööelus, on saksa keel kindlal neljandal positsioonil. Saksa keelt peetakse küll selgelt vähem oluliseks kui mainitud esimest nelja keelt, aga sama veenev on omakorda saksa keele edumaa teiste keelte nagu soome või prantsuse keele ees. Üllatav oli saksa keele väga tugev neljas positsioon ka vabal ajal ja internetis kasutatavate keelte osas. Siin võib oma rolli mängida saksa telekanalite vaatamine. Saksa keelt peetakse Eestis ka viie kaunima keele hulka kuuluvaks, koos inglise, eesti, prantsuse ja hispaania keelega.

Saksa keelt peetakse eeliseks tööturul konkureerimisel ja hästitasustatud töö leidmisel. Samas oli üle poole vastajaist pigem nõus väitega, et sakslased räägivad tavaliselt hästi inglise keelt ja seega saab inglise keelega Saksamaal hakkama. Inglise keele staatus lingua francana on muidugi kõigutamatu ja seega peab selline hinnang kindasti praktikas paika. Pigem skeptilised oldi hoolimata üldiselt positiivsest foonist ka selle küsimuse osas, kas saksa keele õppijate arv hakkab tulevikus suurenema.

Saksamaaga seonduvaks peavad eestlased ülekaalukalt saksa õlu, mida on viimasel ajal kindlasti toetanud ka ühe tuntud eesti õlletootja reklaamikampaaniad. Mõningase vahemaaga järgnevad täpsus, kord, autod ja vorst. Esikümnes on veel ka Oktoberfest, Autobahn, jalgpall, heaoluühiskond ja puhtus. Tuntuimad sakslased on kantsler Merkeli järel Hitler, Michael Schumacher, Goethe ja Heidi Klum. Selline järjekord on muidugi amüsantne ja Goethe kõrge neljas koht endise vormeliässa ja kõmulise modelli vahel väga rõõmustav. Angela Merkel kui kõrgeim Saksamaad esindav poliitik on loomulikult pidevalt uudispildis, kuid tema tuntust toetab ka tema eristumine naisena valdavalt mehistes tipp-poliitikute ridades. Hitler jääb aga saksa ajaloo kohale kummitama veel ilmselt mõnda aega, millele annab hoogu ka sakslaste endi vaibumatu kirg Teist maailmasõda kirjanduslikult ja filmikeeles pidevalt pildis hoida. Saksa keelega seonduvatest sõnadest nimetati Eestis enim Saksamaad, esiviisikus olid aga ka veel sõnad artikkel, Berliin, keerukas ja grammatika. Seega kinnitab uuring mitmete tugevalt juurdunute klišeede olemasolu ka noorema elanikkonna hulgas, kelle hulka vastanud enamasti kuulusid.

Vastanute valdavalt positiivset hoiakut saksa keele suhtes võib õppijate arvu languse taustal pidada isegi pisut üllatavaks. Saksa keele õppijad vastanute hulgas õppisid seda keelt valdavalt hea meelega. Saksa keelt mitte õppijate enamus ütles aga, et sooviksid saksa keelt õppida. Ootuspärane, kuid siiski kurb oli tõdeda, et Eesti ajalooline seotus Saksamaaga ei seostu vastajate hulgas üldse saksa keele õppimisega. Selles punktis on kindlasti tänases Eesti koolis kindlasti palju arenguruumi – saksa keele tunni sidumine Eesti ajalooga võiks olla igapäevane, kahjuks napib antud hetkel selle jaoks sobivat õppematerjali. Uuringus tõusis tugevalt esile ka õpetajate roll, kelle isikut mainiti olulise põhjusena, miks saksa keelt valida.

Mingi uue keele õppimine on alati rikastav kogemus, kuid õige nauding keele valdamisest algab sealt, kus ollakse võimelised jälgima selles kultuuriruumis toimuvat ja suhtlema sealsete inimestega nende emakeeles. Et saavutada seda eesmärki rohkemate keelte kui vaid inglise keele puhul, tuleks Eesti koolide võõrkeeleõppes viia sisse reegel, et inglise keelt ei õpita esimese keelena. Paljud uuringud on näidanud, et inglise keele omandavad õpilased samal tasemel ka juhul, kui nad hakkavad seda õppima teise keelena. Mõnd teist keelt esimeseks pannes, mille õppimist meid ümbritsev keskkond sedavõrd ei toeta kui inglise keelt, saaksime seega kaht võõrkeelt suurepäraselt ja kolmandat veidi kõneleva inimese. Seega, miks mitte alustada saksa keelega?

 

 

 

Tallinna Ülikool ja Tallinna Saksa Gümnaasium (TSG) korraldasid 25.10.2013 konverentsi "Deutsch öffnet die Türen" ("Saksa keel avab uksed"). Konverentsiga tähistati TSG saksa keele süvaõppe          30. aastapäeva ja arutleti saksa keele positsiooni üle tänapäeva Eestis. Ettekanded olid ajaloo, majanduse, õigusteaduse ja keeleõppe vallast ning arutlesid saksa keele oskuse ja õppimise vajaduse üle tänases Eestis. Külla oli kutsutud ka kolleeg Soomest tutvustama saksa keele õppimise hetkeseisu üle lahe. Konverentsi lõpetas plenaarvestlus saksa keele ja kultuuri esindatusest tänases Eestis. Tulevikuperspektiividest ja Saksamaa-poolsest nägemusest Eesti-Saksa koostööst kõneles Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Matthias Schlaga.

Konverents toimus Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Üritust toetasid Saksamaa Liitvabariigi suursaatkond, Goethe Instituut, Saksamaa Välismaise Koolihariduse Keskuse Tallinna büroo, Eestimaa Rüütelkonna toetusfond ja Balti-Saksa Selts Saksamaal.

Arvamusartikkel (ilmunud 25.10.2013 Eesti Päevalehes)

Faust_Buch